7.4: Jagiáiggit

Jagi áiggit – jietnafiilan

 

Giđđa lea čuvges áigi dáppe davvin. Miessemánus juo lea čuovgat birrajándora. Giđđat muohta suddá, ja bárbmolottit bohtet davás.  Juohke giđa mun šattan leabuheapmin.

Go geassemánnu boahtá, de lea geassi. Geasset láven mannat lupmui, dábálaččat maŋŋil mihcamáraid. Muhto dán geasi gal áiggun bargat. Divrras lea eallit studeantan ja dárbbašan ruđaid.

Borgemánu álggus juo álgá sevnnjodit ihkku, ja go borgemánnu nohká, de lea čakča. Universitehta kurssat álget juo borgemánu beallemuttus. Juohke čavčča bohtet ollu ođđa studeanttat Romsii.

Skábmamánus ja juovlamánus leat eksámenat. Dálvi boahtá dábálaččat skábmamánu loahpas. Juovlamánnu lea erenoamáš mánnu bearašolbmuide, dalle leat ollu doalut sihke ruovttus, skuvllas ja mánáidgárddis.

Ođđajagimánus skábma nohká, ja beaivváš addá munnje ođđa searaid. Dálvet mun liikon čuoigat, erenoamážit giđđadálvvi. Juohke dálvvi vuolggán Levii čierastallat, ja áiggun nu dahkat dán dálvvi maid, jus lea ruhta.

Muital makkár jahki dus láve leat.

 

Loga jagi áiggiid birra: Ánin Dánin s. 55, 87, 95, 103 og 117.

Saamelaisilla kuten muillakin kansoilla Pohjois-Euroopassa oli tapana jakaa vuosi kolmeentoista kuukauteen kuunkierron mukaan. Ennen saamelaisilla oli nimet myös kaikille vuoden 52 viikolle, mutta nämä ovat jääneet pois käytöstä jo aikoja sitten. On kuitenkin edelleen tapana jakaa vuosi kahdeksaan vuodenaikaan.

dálvi – dálvet talvi – talvella
giđđadálvi – giđđadálvvi kevättalvi – kevättalvella
giđđa – giđđat kevät – keväällä
giđđageassi – giđđageasi kevätkesä – kevätkesällä
geassi – geasset kesä – kesällä
čakčageassi – čakčageasi syyskesä – syyskesällä
čakča – čakčat syksy – syksyllä
čakčadálvi – čakčadálvvi syystalvi – syystalvella

dálvet, geasset ovat ajanadverbeja
čakčageasi on genetiivimuoto sanasta čakčageassi

  • Dálvet beassá skohteriin vuodjit. – Talvella voi ajaa moottorikelkalla.
  • Giđđadálvi lea fiinna áigi. – Kevättalvi on mukavaa aikaa.
  • Giđđat mii johttát geasseorohahkii. – Keväällä lähdemme jutaamaan kesäasuinpaikallemme.
  • Giđđageasi lea dehálaš guođohit. – Kevätkesällä on tärkeää paimentaa poroja.
  • Geasset leat ollu čuoikkat siseatnamis. – Kesällä on paljon sääskiä sisämaassa.
  • Čakčageasi čoaggit luopmániid. – Syyskesällä keräämme lakkoja.
  • Čakčat fas johttát lulás. – Syksyllä jutaamme taas etelään.
  • Čakčadálvvi sáhttet leat arvves dálkkit. – Syystalvella saattaa olla sateista.

Mánut
ođđajagimánnu uudenvuodenkuu tammikuu
guovvamánnu ? helmikuu
njukčamánnu joutsenkuu maaliskuu
cuoŋománnu hankikuu huhtikuu
miessemánnu vasakuu toukokuu
geassemánnu kesäkuu kesäkuu
suoidnemánnu heinäkuu heinäkuu
borgemánnu karvanvaihtokuu elokuu
čakčamánnu syyskuu syyskuu
golggotmánnu kiimakuu lokakuu
skábmamánnu kaamoskuu marraskuu
juovlamánnu joulukuu joulukuu

  • Mii geavahit lokatiivva muitalit guđe mánus juoga dáhpáhuvvá: juovlamánus – i desember
  • Gallát beaivi lea odne? Odne lea skábmamánu 4. beaivi.

 

Vástit jearaldagaide

 

  1. Gallát beaivi odne lea?
  2. Goas dus lea riegádanbeaivi?
  3. Goas lea sámi álbmotbeaivi?
  4. Goas lea juovlaruohtta?
  5. Goas leat mihcamárat?

Hárjehus áigi

 

Hárjehala čállit dáhtoniid Numrain

 

Hárjehala sániid áiggi birra: Leksa

 

Boahtte siidui –>