11.4: Meahcieallit

11.4: Meahcieallit

 

Min mehciin leat eallit nugo albbas, rieban, geaŧki, gumpe, guovža,  njoammil, roahttu, goddesáhpán ja oarri. Dás leat dieđut dáid elliid birra. Makkár ealli lea X?

 

X lea badjeolbmuid stuorámus vašálaš. Dan orrunsajit leat duoddarat, stuorra viiddes vuovddit ja eatnamat. Bieju dat roggá muohttaga vuollái dahje juova sisa.

 

X lea Sámi stuorámus boraspire man ivdni molsašuddá. Muhtumat leat čáhppadat, nuppit fas čáhppesruškadat dahje fiskesruškadat. X oađđá dálvviid, golggotmánus gitta njukčamánnui, muhtimin gitta cuoŋománnui.

 

X lea dálvet vielgat ja geassit ruškesránis. Dat lea árgges ealli. Dan deaddu lea
eanemus 5 kilo ja guhkkodat 60 cm.

 

X lea sullii 10 cm guhkki ja das lea oanehis seaibi. Fiskeslágan unna ealli mas lea čáhppes čielgi.

 

X lea olbmuide váivves ja vahátlaš ealli mii biliida viesuid ja borramušaid ja
njoammuda golgodávddaid.

 

X lea ruksesruškes ivdnásaš smávva ealli, mas lea guhkes bolfeseaibi.

 

X lea áidna villa bussáealli Sámis. Dan orohagat leat ráfálaš vuovddit ja meahcit, ja maiddái duoddarat.

 

X deaddá eanemustá 10 kilo. Dan ivdni lea ruksesruškat. Dálvet ivdni veháš ránoda.

 

Gumpe lea viissis, muhto X ain viisásat.

 

(Dieđut leat váldojuvvon girjjis: Heikkiarmas Lukkari: “Eallit Sámis” – ČálliidLágádus)

Ráhkat seammásullásaš bargobihtáid eará elliid birra mielstudeanttaide.

 

Loga Ánin Dánin s. 110-112.

Hárjehala sániid elliid birra: Leksa

 

I teksten brukes de relative pronomenene mii, man, mas. På samisk bruker man spørrepronomer for å legge til en relativ bisetning (som gir mer informasjon om et substantiv i setninga). På norsk bruker vi ‘som’.  Her er noen flere eksempler på samisk:

  • Duo lea nieida, ‘gii’ háliida álgit min kursii. (Der borte er jenta som vil begynne på kurset vårt.)
  • Váldde girjji, ‘mii’ lea bajimus hildus. (Ta boka som er på øverste hylle.)  
  • Sus lea dakkár gákti, ‘maid’ mun maid háliidan. (Hun har slik kofte, som jeg også vil ha.)
  • Sus lea dakkár gákti, ‘masa’ mun liikon. (Hun har slik kofte, som jeg liker.)
  • Dovddat go nieidda, ‘geainna’ mun hupmen gáffádagas? (Kjenner du jenta som jeg snakka med i kafeen?)

Pronomenet bøyes kasus. I grammatikken finner du alle pronomene med eksempler.

Hárjehus relpron

Adjektiv kan kompareres. Positiv  er grunnformen. Komparativ  brukes når man sammenligner to ting, og superlativ brukes når man sammenligner flere ting: čeahppi – čeahpit – čeahpimus. I flertall blir det: čeahpit – čeahpibut – čeahpimusat. Noen eksempler:

  • Issát lea ‘nuorat’ go Ánne. Muhto Elle lea ‘nuoramus’.
  • Moai letne ‘nuorabut’ go doai, muhto soai leaba ‘nuoramusat’.
  • Issát lea ‘boarráseabbo’ go Elle, ja Ánne lea ‘boarráseamos’. 
  • Mun lean ‘stuorit’ go don, ja Elle lea ‘stuorimus’.

Loga eanet adjektiivakomparerema birra:

 

Boahtte siidui –>

This entry was posted in Isak Saba oahpaheaddji and tagged , . Bookmark the permalink.