Ruovttus leat ollu barggut

Ruovttus leat ollu barggut

cleaning

 

Ruovttus leat ollu barggut mat čađat galget doaimmahuvvot. Muhtin bargguid bargat beaivválaččat, eará bargguid bargat ges moddii vahkkus, vahkkosaččat dahje mánnosaččat. Jus jurddaha vuos beaivválaš bargguid birra, de várra lea lunddolaš ovddemus namuhit bargguid gievkkanis. Mii boradit juohke beaivvi ja juohke boradeami maŋŋel ges ferte čorget ja bevddiid sihkestit. Mii málestit juohke beaivvi, stellet beavddi ja čorget gievkkana, sihkkut bevddiid ja bassat lihtiid. Dán áigge ii dáidde leat šat nu dábálaš ahte olmmoš ieš bassá lihtiid, dál gal eanas olbmuin lea lihttebassanmašiidna mii lihtiid bassá. Lihttebassanmašiinna olmmoš dieđus deavdá ja gurre.

Čorgestallat mii maid várra veahážiid juohke beaivvi, čorget aviissaid/vahkkobláđiid, doalvut ruskkaid olggos, čorget sadjái biktasiid, skuovaid, duhkorasaid ja eará diŋggaid. Moddii vahkkus dahje vahkkosaččat ferte maid gávppašit. Na vuos ferte čállit gávppašanlistu, dahje diđoštit mii váilu ovdalgo rámbuvrii vuolgá.

Vahkkosaččat ferte eanas viesuin noavkkuhit, domut gal čoagganit jođánit. Ja muhtimat basset nai láhttiid ja basadanlanja juohke vahkku. Gávnniid ferte biggohit ja olggožiid molsut. Biktasiid basset goit moatte geardde vahkkus, dat dieđus vuolgá das man gallis bearrašis leat. Mánnáolbmot basset dávjjibu go earát. Njuoska biktasiid ferte heŋget goikat dahje goikadeapmái bidjat mašiidnii. Loahpas ferte biktasiid máhccut ja rievttes olbmo skábii bidjat.  Muhtin biktasiid ferte vuos liktet ovdalgo skábii heŋge.

Muorat galget vissui guddojuvvot, ja gunat ges ommanis gurrejuvvot. Muohttaga ferte hoigat dahje goaivut go lea borgan,  jieŋaid čuollat ja sáttuid boatkkuhit jus gálja lea. Ollu eará barggut leat vel lassin sis geain leat mánát.

 

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.