34-5: Báiki ja dálki

5. Orut go sullo alde?

 

Sire orru Sálašvákkis. Dat lea nannamis. Sus lea viessu lahka girku. Sire bargá buohcciviesus. Dat lea Romssa sullos. Juohke beaivvi son vuodjá biillain šaldi rastá. Go vuolgá ruoktot, de vuodjá tunealla čađa. Dakko manná jođáneappot. Sire láve dávjá bussiin johtit. Buohcciviesu luhtte leat nu unnán biilasajit. Go lea beaivvádat ja čáppa dálki, de gal sihkkelastá šaldi rastá.

Vahkkoloahpaid Sire liiko vázzit meahcis. Dávjá son vázzá gitta Sálašoaivái. Sálašoaivvis oaidná hui guhkás. Sire láve dohko vázzit vaikko makkár dálkin. Ii daga maidege jus arvá dahje bieggá. Jus gárvoda bures, de gal bivvá. Sire váldá niesteseahka ja arvebiktasiid mielde, ja diehttelasat mátketelefovnna maid. Dan haga ii vuolgge šat gosage.

 

Maid don válddát mielde meahccetuvrii?

 

Å fortelle om steder:

Når man forteller at man er på et sted eller drar fra et sted, så bruker man lokativ:

Mun barggan ‘universitehtas’.

Mun vuolggán ‘ruovttus’ diibmu logis.

 

Når man forteller at man drar til et sted, så bruker man illativ:

Mun fárrejin ‘Romsii’.

Mun vuoján ‘bargui’ juohke beaivvi.

Mun čuoiggan Mázes ‘Guovdageidnui’.

Man kan også bruke post- og preposisjoner for å fortelle om steder. Da skal ‘stedsordet’ stå i genitiv form:

‘Buohcciviesu luhtte’ leat unnán biilasajit.

Mun dolvon mánáid ‘skuvlla lusa’.

‘Viesu duohken’ lea olgohivsset.

 

Post- og preposisjoner kan også brukes om tid og andre ting:

Mis lea eksámen ‘ovdal juovllaid’.

Mun hárjehalan ‘maŋŋel oahpahusa’.

In vuolgge meahccái ‘mátketelefuvnna haga‘.

 

Les mer om:

illativ

post- og preposisjoner

 

Boahtte siidui –>

 

 

 

 

 

 

 

 

This entry was posted in Uncategorized and tagged . Bookmark the permalink.