34-8 Astoáiggis

Lean jođus hárjehallamii

Maid don barggat astoáiggis?

Ánne láve dálvet čuoigat, ja geasset son viehká ja sihkkelastá. Nu son bissu sávrin ja dearvvašin. Son maid searvá viehkangilvvuide, ovdamearkka dihte Midnight Sun Marathonii. Son ii gal goassege čuoigga gilvvuin.

Biera čiekčá spáppa astoáiggis. Son lea dábálaččat guovddáščiekčin joavkkus. Mánnán son lávii leat moallafákta, muhto dasa gal čalmmástuvai. Biera joavku deaivvadit guktii vahkkus. Sis leat hárjehallamat mánnodagaid ja duorastagaid  diibmu kvártta váile guđas. De sii hárjehallet guokte diimmu.

Sire ja Sáve vuojadeaba astoáiggis. Juohke duorastaga soai fitnaba Alfheima vuojadanhállas. Sudno mielas lea gal vuojadanáldás dávjá oalle galbma čáhci, muhto go vuos vuodjagoahtá, de ii šat dovdo. Soai hárjehallaba vai bissuba sávrin, muhto soai eaba láve gilvvohallat.

Susánna ii láve ieš falástallat, muhto su mánát buohkat luistejit. Dan dihte son searvá eaktodáhtolaš bargguide Romssa luistensearvvi ovddas. Son láve bargat kafeás, mii lea Sálašvákki goanstajiekŋabánas. Doppe steike váffeliid ja vuovdá gáfe, ja láigoha kundáriidda luisttiid ja suodjegahpiriid. Suodjegahpira haga lea várálaš luistet.

Ásllat dápmá herggiid ja searvá heargegilvovuodjimiidda. Ásllaga neabit láveba vuodjit su herggiiguin gilvvohallamiin. Ásllat ieš searvá njoarostangilvvuide, erenoamážit go galgá vel viehkat dahje čuoigat. Ásllat lea mánnávuođa rájes hárjehallan suohpaniin, ja son lea oalle čeahpes njoarosteaddji.

 

Naba don? Maid don barggat astoáiggis? Falástalat go don, vai searvvat go eaktodáhtolaš bargguide?

 

Falástallansuorggit:

  • sisbandy
  • jiekŋahockey
  • heaibun
  • spábbačiekčan
  • giehtaspábba
  • luođufalástallan
  • čuoigan
  • njuiken
  • luisten
  • sihkkelastin
  • njoarosteapmi
  • báhčinčuoigan
  • ovttastusčuoigan
  • tennis
  • golfa
  • fierbmespábba
  • vuodjan
  • dánsun

Mat dát suorggit leat du gillii? Váillahat go maidege?

Oza ieš eambbo sániid. Vállje ovtta suorggi, ja čále dan birra sámegillii. Dárbbaša go dan suorggis erenoamáš biktasiid dahje neavvuid? Loga čállosa earáide joavkkus.

Å fortelle om redskaper og verktøy

Når vi forteller at vi bruker redskaper til noe, så uttrykker vi dette med komitativ. Endelsen i entall er -in, og i flertall -guin.

  • Mun čierastan sabehiiguin.
  • Mun čuolan ákšuin.
  • Duojárat gorrot mašiinnain.
  • Moai čálle pennain.

Hvis vi skal fortelle at vi utfører en handling uten redskaper, så bruker vi postposisjonen haga:

  • Ale fal luistte suodjegahpira haga!
  • Turisttat láhppojedje kompássa haga.
  • Mii eat sáhte doaluide vuolgit skeaŋkka haga.
  • Eat sáhte spáppastallat spáppa haga.

Oversett setningene til ditt eget språk.

Loga eambbo komitatiivva birra dás.

Loga eambbo ‘haga’ birra dás.

 

Boahtte siidui –>

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.