34-10 Suopmanat

Suopmanat

Davvisámegiela sáhttá juohkit golmma váldosuopmanii. Siseatnama suopmana hupmet ovdamearkka dihte Kárášjogas, Guovdageainnus ja Deanus. Mearrasámi suopmana hupmet ovdamearkka dihte Várjjagis ja Návuonas. Durdnosa suopmana hupmet Ruoŧa bealde, nugo Gárasavvonis ja Badje-Sohpparis.

Suopmaniid gaskkas leat erohusat, ovdamearkka dihte sániin, sojaheamis ja jietnadagain.

Sánit

Guovdageainnus hupmet sámegiela, Kárášjogas hállet sámegiela ja Gáivuonas fas sárdnot sámegiela. Guovdageainnus ja Kárášjogas lohket bussá, Gáivuonas lohket gáhttu ja Badje-Sohpparis lohket gissi. Kárášjogas lohket bearaš, Guovdageainnus lohket joavku ja Badje-Sohpparis lohket veahka.

 

Movt du suopmanis lohket? Muital erenoamáš suopmansániid maid don dovddat.

 

Sojaheapmi

Hupmangielas eai leat álo seammalágan sojaheamit go čállingielas, ja suopmaniin eai leat ovttalágan hámit.

Aktio essiiva: Guovdageainnus atnet hámiid borrame, vázzime, muitaleame, čohkkáme. Kárášjogas atnet hámiid borramin, vázzimin, muitaleamen dahje muitaleamin, čohkkámin.

Lokatiiva: Guovdageainnus ja Kárášjogas lea lokatiiva geažus -s, ovttaidlogus:

Johkamohkis, riikkas, skuvllas

Ruoŧa bealde ja Gáivuona suopmanis lea lokatiiva geažus -n:

Johkamohkin, riikkan, skuvllan

Jietnadagat

Suopmaniin eai leat visot jietnadagat mat čállingielas leat. Guovdageainnu suopmanis ii leat ŧ. Sii dadjet muossá, ja Ruossa. Gárasavvona suopmanis iige leat ŧ. Sii dadjet muohhá ja Ruohha.

Kárášjogas daddjo b vokálaid gaskkas v, ja g ii oba gullo ge: rievan, stovus, joo.a (joga), loo.an (logan)

Ruoŧa bealde eai earut č ja c, eaige ž ja z. De lea nu ahte sis soaitá leat dušše č dahje dušše c. Doppe sáhttá gullat sihke čáhčie, vážžiet ja cáhcie, vázziet.

Suopmaniin sáhttet maid leat diftoŋggat earaládje go čállingielas.

Kárášjogas dadjet giessi (geassi), ja guohti (goahti).

Gárasavvonis ii leat álo diftoŋga gokko čállingielas lea. Doppe dadjet lemas (leamaš), reŋga (reaŋga), sobolaccat (soabalaččat). Muhtumin lea diftoŋga go čállingielas ii leat: mii buođiimet (mii bođiimet).

Gárasavvonis sáhttá maid leat diftoŋga nuppi stávvalis: áiggie (áiggi), gessie (geassi), ovduol (ovdal), gulluot (gullat).

 

Guldal muhtun suopmana maid ii gula dávjá. Lea go váttis ipmirdit hupmama? Lea go álkit ipmirdit jus dus lea teaksta?

 

 

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.