oamastangeažus akkusatiivvas 2

Njulge čielggát!

Akkusatiiva 1. ja 2. persovnnas

Vuolábealde leat cealkagat vižžojuvvon Kirsti Paltto girjjis Suoláduvvan. Maiddái dáin cealkagiin objeavttas lea oamastangeažus, muhto dáin cealkagiin lea eaiggát 1. ja 2. persovnnas. Oza substantiivvaid main lea oamastangeažus.

  1. Ja dalle mun viežžalin giisán, rahpen dan ja barden ártnaidan beavddi ala.
  2. Dan vuollái mun doalvvun mánáidan dalán go bievlá.
  3. Eat mii sáhte buot olggobeale olbmuid diktit guoskkahallat divrras biergasiiddámet.
  4. Don leat duššas árkkálmastán áhččát ja…
  5. Njulge čielggát!
  6. Dii leiddet golmmas doppe áhkudet geahččamin.
  • Fuobmá ahte 1. persovnna geažus lasihuvvo nominatiivahápmái go substantiiva lea ovttaidlogus (mánná-n, mánná-me, mánná-met), vaikko akkusatiivvas lea sáhka.
  • Jus lea bárahisstávval substantiiva máŋggaidlogus, de lea kásusgeažus -iiddá-.
  • Eaiggát ovttaidlogu 1. ja 2. persovnnas: -n ja -t (bargo-n, barggo-t, beatnaga-n, beatnaga-t, bargguid-an, bargguid-at, beatnagiiddá-n, beatnagiiddá-t)
    • Vokála rievdá: i > á ja u > o.
  • Eaiggát lea guvttiidlogus: -me ja -eame, -de ja -eatte (bargo-me, barggo-de, beatnag-eame, beatnag-eatte, bargguid-eame, bargguid-eatte, beatnagiiddá-me, beatnagiiddá-de)
  • Eaiggát lea máŋggaidlogus: -met ja -eamet, -det ja -eattet (bargo-met, barggo-det, beatnag-eamet, beatnag-eattet, bargguid-eamet, bargguid-eattet, beatnagiiddá-met, beatnagiiddá-det)

Lasit oamastangehčosa seammá minstara mielde vuolábeale cealkagiidda:

  1. – Ale njamat iežat suorpmaid.
  2. Attátgo iežat nieidda mu bárdnái ?
  3. Mun deiven iežan ustiba doppe.
  4. Doppe mun deiven iežan ustibiid.
  5. Mii dohppiimet lihtiid gihtii ja doapmaleimmet gáddái.
  6. Ojá, doai leidde doppe ádjá geahččamin.
  7. Ale bija gaigŋiriid beavddi ala!
  8. Allet bija gaigŋiriid beavddi ala!

Njálmmálaš bárrabargu.

  1. Fuolkenamahusat: “Gean Káre deaivvai gáffádagas?” “Son deaivvai áhčis.” “Son deaivvai vieljaidis.” jnv.
  2. Fuolkenamahusat: “Gean don deivet gáffádagas?” “Mun deiven áhččán.” “Mun deiven vieljaidan.” jnv.
  3. Eará substantiivvat: “Maid don leat ohcame?” “Mun lean ohcame suorbmasan.” “Mun lean ohcame beatnagan.” jnv.

 

Dál don máhtát genetiivahámiid maiddái, danne go genetiivahámit leat seammaláganat go akkusatiivahámit, omd:

  • Áhčát oabbá lea du siessá.
  • Gal mun dovddan su, son han lea mánáidan áhčči.
  • Son áigu fitnat siesás luhtte.

Ráhkat eanet cealkagiid main oamastangeažus laktása genetiivahámiide.

 

Grammatihkas sáhtát lohkat oamastangehčosiid birra eará kásusiin.

This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.