4.4: ieš pronomen Pronomenet ‘ieš’ brukes blant annet som refleksivt pronomen. Det viser tilbake til subjektet eller habitivet i setningen, og skal samsvarsbøyes med disse i tall og person: Mun gávdnen iežan girjji. Don gávdnet iežat girjji. Soai buvttiiga iežaska… Read moreSAM-1033 4.4: Ieš

4.3: Čujuheaddji pronomenat Nordsamisk har 5 påpekende pronomener: ‘dat’, ‘dát’, ‘diet’, ‘duot’ og ‘dot’. Alle kan oversettes med ‘den’ eller ‘det’. Påpekende pronomener bøyes i alle kasus når de står alene i frasen: Issát liiko diesa. Moai letne geargan duoinna…. Read moreSAM-1033 4.3: Čujuheaddji pronomenat

4.2: Relatiiva pronomenat Spørrepronomenene ‘gii’, ‘mii’, ‘goabbá’ og ‘guhtemuš’ brukes også som relative pronomener. Da innleder de en relativsetning, slik som ‘som’ gjør på norsk. ‘Gos’ og ‘gosa’ kan også innlede en relativsetning. Et relativpronomen viser til et annet nomen… Read moreSAM-1033 4.2: Relatiiva pronomenat

Bures boahtin sámegiela álgokursii.

Studeantabarggut SAM-1031   Dasa mii bidjat studeanttaid bargguid. Moskavuona kárta View Moskavuotna in a larger map Adjektiv Mana geahččame dáppe: nrk.no/sapmi  

Eallit entall – flertall ráidoheargi – -hearggit raiderein guobir – guohpárat klov lottegazza – -gaccat fugleklo čuogus – čohkosat hundemat bađuš – bahtošat stjert boazobeana – -beatnagat reinhund bohccočoarvi – čoarvvit reinhorn dolgi – dolggit fuglefjær elefánta – elefánttat elefant… Read moreEallit – sátnelistu

Rumaš entall – flertall giehtagávva – -gávat albueleddkrøkning hárdu – hárdut ryggen lađas – lađđasat ledd obbalággá – obbalákkát blindtarm riegádanmearka – -mearkkat fødselsmerke skávžá – skávžžát helskjegg snuolga snørr čalbmeguolga – -guolggat øyenvippe čáihni – čáihnnit fregne aski –… Read moreRumaš: sátnelistu

Šattut entall – flertall cubborássi – -rásit engsnelle daŋas – dakŋasat lyng ehtemas – ehtemasat blokkebær leaibi – leaibbit older sieđga – sieđggat selje, vidje skierri – skierrit dvergbjørk skáhpi – skábit rogn sámil – sámmálat mose jeagil – jeahkálat… Read moreŠattut: sátnelistu

Muhtun dábálaš luonddunamahusat ája – ádjagat kilde, oppkomme ávži – ávžžit dal med bratte sider, canyon báiki – báikkit sted bákti – bávttit berg, klippe, flåg bealdu – bealddut åker boađđu – boađut skjær čahca – čazat høyt pass, vannskille… Read moreLuonddunamahusat

3.4: Dássemolsun 3 Tässä kappaleessa tarkastelemme kolmea seuraavaa astevaihtelutyyppiä. Pohjoissaamessa on sekä pitkiä että lyhyitä kaksoiskonsonantteja ja konsonattiyhdistelmiä. I. Pitkä kaksoiskonsonantti vaihtelee lyhyen kanssa Kaksoiskonsonantti on pitkä vahvassa asteessa ja lyhyt heikossa asteessa. Kirjakielesssä ei tehdä eroa pitkän ja lyhyen… Read more3.4: Oaidnemeahttun dássemolsun, guhkes h-čoahkit ja ddj>dj HU