7. Duorastaga maŋŋel oahpahusa?

Duorastaga maŋŋel oahpahusa – jietnafiila

 

Maid don barggat duorastaga maŋŋel oahpahusa?

Iŋgir, Káre ja Issát leat lohkame sámegiela Romssa universitehtas. Sis lea joavkobargu suopmaniid birra. Dál sii leat šiehttame goas deaivvadit. Sis lea oahpahus mánnodagaid guoktenuppelogis guovtti rádjái, ja gaskavahkkuid ovccis guoktenuppelogi rádjái.

Káre: Munnje heive deaivvadit duorastaga diibmu logis. Jus mii de bargat guokte diimmu, dalle mii várra geargat?

Iŋgir: Mun lean maid lohkame pedagogihka dán čavčča, ja mis lea logaldallan juste duorastaga iđđes. Munnje ii heive dalle deaivvadit.

Issát: Naba mánnodatiđida, ovdal oahpahusa? Eat go dalle sáhte deaivvadit?

Káre: Mus lea bargu láibbohagas mánnodagaid. Mus álgá bargu guđa áigge iđđes, ja mun barggan logi rádjái. De mun doaman universitehtii ja boradan doppe ovdalgo logaldallan álgá. Munnje ii heive mánnodaga deaivvadit ovdal oktanuppelogi. De mis lea dušše diibmu ovdalgo oahpahus álgá. Dat gal lea menddo unnán.

Issát: Nu fal. Naba disttaga? Heive go dalle deaivvadit? Mus ii leat de oahpahus ii ge bargu.

Iŋgir: Mun gal sáhtán disttaga deaivvadit, muhto easkka maŋŋel beaiveborramiid. Mis lea pedagogihkas seminára iđđes disttaga.

Káre: Munnje maid heive disttaga deaivvadit. Muhto mii fertet geargat ovdal golmma, go mus lea beal njealjis diibmu bátnedoaktáris.

Issát: Dat han heive bures. Mii deaivvadit dáppe kantiinnas diibmu guoktenuppelogis, ja bargat gitta golmma rádjái.

Káre ja Iŋgir: Juo, nu mii dadjat.

Finn tidsuttrykk i teksten over. Hvordan uttrykker man ukedager og klokkeslett?

Hvordan uttrykker man ’til-og-fra’, hvordan uttrykker man ‘før’ og ‘etter’?

Jobb sammen to og to, og lag en lignende dialog basert på deres egne timeplaner.

Dáppe gávnnat eambbo áigedajaldagaid:

tidsadverb

om pre- og postposisjoner

boahtte siidui –>