Golmma unna spiinnáža

Golbma unna spiinnáža

Golbma unna spiinnáža orrot boares viesus alla vári alde. Sii háliidit fárret vággái. Doppe lea čáppa luondu. Sii mearridit hukset ođđa viesuid.

Unnimus spiidni čoaggá suinniid ja hukse suoidneviesu. Dat lea álkes bargu. Son lea jođán. Go geargá, de son velleda litna seŋgii ja čuojaha njurggona.

Gaskaleamos spiidni lea maid jođán. Son čoaggá rissiid ja ovssiid ja hukse risseviesu. Dat lea geahppa bargu. Go geargá, de son čohkkeda duolba geađggi ala ja čuojaha njurggona.

Stuorámus spiidni ii leat jođán. Son čoaggá muvrageđggiid ja hukse muvraviesu. Son ádjána guhká.  Dat lea lossa bargu. De son manná vuovdái ja čuollá áikamuora. Das son ráhkada uvssa. Dat uksa lea nanus ja lossat.  Spiidni bargá máŋga beaivvi ja máŋga ija. Go geargá, de son velleda seŋgii nohkkat.

Vákkis orru maiddái stuora, ránes gumpe. Son gullá ahte golbma unna spiinnáža leat huksen ođđa viesuid vággái. “Vuoi”, dadjá son, “gal buoiddes spiidni livččii njálggat”.

Unna spiinnáš oaidná gumppe. Su mielas gumpe lea ropmi, ja das leat bastilis bánit. Son suorgana ja ruohttá vissui, ja lásse uvssa. Gumpe boahtá čoalkkuhit uksii. “Luoitte mu sisa, vai beasan oaidnit du viesu!”, bivdá gumpe čáppa jienain. “In luoitte! Don gal borat mu.”, dadjá nuoramus spiidni. De gal gumpe suhttá: “Dasto mun bosun  čoahkkái du fiinna viesu.” Ja son bossu ja rahčá. Viessu ii leat nanus, ja dat gahččá čoahkkái. Unna spiinnáš ferte ruohttat vielja lusa.

Gumpe lea falli, muhto dán háve lea unna spiinnáš falit. Gumpe ii jovssa su. Unna spiinnáš muitala villjii ahte jallas gumpe boahtá. Guokte unna spiinnáža doapmaba vissui, ja lásseba uvssa. Romes gumpe čoalkkuha uksii. “Luoiti mu sisa, vai mun oainnán dudno viesu. Dat lea nu ođas ja fiinnis.”, bivdá son litna jienain. “Ean luoitte. Don gal borat munno”, dadjaba spiinnit. Gumpe suhttá. “Dasto mun bosun dudno ođđa viesu nu ahte dat gahččá”. Ja son bossu ja rahčá. Viessu ii leat nanus, ja loahpas dat gahččá. Spiinnit ferteba ruohttat stuora vielja lusa.

Gumpe lea falli, muhto dán háve leaba unna spiinnážat vel falibut. Gumpe ii jovssa sudno. Soai olleba stuora vielja viesu lusa, ja muitaleaba sutnje ahte fasttes gumpe boahtá. Sii mannet vissui ja lássejit dan nanu uvssa. Ránes gumpe boahtá čoalkkuhit uksii. “Luitet mu sisa, vai mun beasan oaidnit din viesu”, bivdá son fiinna jienain. “Eat luoitte. Don áiggut borrat min.”, dadjá stuorámus spiidni. “Dasto mun bosun din viesu čoahkkái”, dadjá gumpe. “Boso fal!”, vástida spiidni. Guokte unna spiinnáža nu suorganeaba, ahte čiehkádeaba vielja seaŋgga vuollái. “Alli bala!”, dadjá stuoraviellja. “Mu viessu lea nanus. Gumpe lea gal gievra, muhto nu gievra gal ii leat ahte njeaidá muvraviesu”.  Gumpe bossu ja rahčá, muhto viessu ii gahča. De gumpe fuobmá ráidalasa. Son goargŋu ráidalasa mielde dáhki ala, ja njuike biippu sisa.

Stuorámus spiidni lokte lossa ruittu dollasadjái, ja njoarrá dasa čázi. Dollasajis buollá dolla. Gumpe beassá baskkes biippu sisa. Gumpe lea seaggi, muhto biipu lea baski. Gumpe darvána biipui. Go de viimmat beassá, de son gahččá báhkka čáhcái ja boaldá iežas guhkes, seakka seaibbi. De son riežáda fasttes jienain. Stuorámus spiidni rahpá sutnje uvssa. Gumpe ruohttá ruoktot, ii ge boađe šat goassege givssidit spiinnážiid. Stuora spiidni čuojaha gitára ja guokte unnimus spiinni dánsuba šiljus ja lávluba “mun in bala romes gumppes, mun in bala romes gumppes”.

Muhtun sánit:

  • čuojahit njurggona: å spille fløyte
  • gaskaleamos: den midterste
  • áikamuorra: eiketre
  • čoalkkuhit uksii: å banke på døra
  • dollasadji: ildsted
  • riežádit: å hyle opp
This entry was posted in Uncategorized. Bookmark the permalink.