Studeantamátki 3

Diehtosiida – sámi dieđalaš visti

MS_JohannaBearjadaga guossit ledje studeantan Sámi allaskuvllas ja čuvvo logaldallama. Johanna Ijäs lea sámegiela dutki ja oahpaheaddji.

Sámi allaskuvla ásahuvvui 1989:s. Sámi Instituhtta, mii álggahuvvui 1973:s, laktojuvvui allaskuvlii 2005:s. Diehtosiiddas leat maiddái Sámedikki kantuvrrat, Sámi lohkanguovddáš ja Gáldu. Bargit ja studeanttat bohtet buot Sámi njealji riikkain, ja maiddái eará riikkain.

Sámi oahpaheaddjeoahput ja boazodoallu leat dehálaš oahppoprográmmat. Sámi allaskuvllas sáhttá maid lohkat sámegiela, duoji dahje journalistihka. Ferte máhttit sámegiela ovdal go beassá studeantan allaskuvlii. Sidjiide geat eai máhte giela, fállá allaskuvla intensiiva álgokurssaid ja sámegiela lohkanbadjeoahpu.

Allaskuvlla studeanttain lea sierra organisašuvdna, Sis-Finnmárkku studeantaovttastus. SSO:s leat ásodagat, mánáidgárdi ja kantiidna. Kantiinnas sáhttá oastit liegga biepmu hálbái.

Studeanttaide geain leat mánát, leat vuoruhuvvon mánáidgárdesajit olles studerenáigodahkii. Astoáiggis Sámi allaskuvlla studeanttat sáhttet hárjehallat Diehtosiidda ođđa lášmmohallanlanjas gos leat buorit hárjehallanrusttegat.

– Vuoi gal deike livččii somá álgit studeantan!  dajai muhtun Romssa studeanta.

Duodjegávppiin

Maŋŋágaskabeaivvi studeanttat manne márkanii. Sii áigo duodjegávppiin fitnat guovlame makkár sámi árbevirolaš biktasiid, čiŋaid ja duodjeávdnasiid doppe vuvde. Sii fitne álggos Čiŋat-nammasaš gávppis ja Venor-fitnodagas gos gorrot loavdagiid. Venor buvttada árbevirolaš ja ođđaáigásaš lávuid ja gođiid. Dasto manne sii Maritexii ja gallededje vel silbabáji mii lea lahkosis.

Maritex-gávppis ledje mearihis ollu gálvvut. Doppe fidnii láđđi, ivdnás hearvabáttiid, sistti, áimmiid ja suonaid. Vuovdemassii ledje čázehat ja nuvttehat, luhkat ja gávttit. Gápmagiidda gávdnojedje vuoddagat. Muhtun studeanta ostii čáppa riesasilkki mii heivii su gáktái. Silbagávppis vuvde soljuid, suorbmasiid ja beallječiŋaid.

Ruoktot fas

Lávvordat iđida mátkkošteaddjit vulge fas Romssa guvlui. Ovdal go sii guđđe Guovdegeainnu, de bisánedje dovddus Juhls silbabádjái. Ivgubađas sii gallededje Lásságámmi, mii lea stuorra sámi dáidára Nils-Aslak Valkeapää rohki viessu. Go Áillohaš jámii 2001:s, šattai Lásságámmi dutki- ja dáiddárviessun. Niko Valkeapää válddii vuostá studeanttaid ja oahpistii sin doppe.

Ivgubađas ii lean šat guhkki Romsii. Fáhkka sii ledje ollen ruoktot. Sii giite nuppit nuppiid dan hávskes ja miellagiddevaš mátkkis.

– Eallet dearvan!

– Oaidnaleapmái!