9.3: Makkár dálki lea odne?
Universitehta gáffádagas
Universitehta gáffádagas jietnafiilan.
Dá lea universitehta gáffádat. Dás mii sáhttit oastit gáfe, deaja, bruvssa dahje eará juhkosiid. Vuovdimassii leat maid váffelat, gáhkut ja njuvdojuvvon láibevajahasat, máisagolmmačiegagat ja pita-láibbit. Ja dáppe oažžu nai saláhta ja cábaduvvon šattuid. Dál lea boddu, ja studeanttat ja bargit leat gáffádagas.
Hei! Mo manná?
Hei! Na, bures manná.
Gearggat go čállosiin?
Juo, de gearggan. Naba don?
Na mus lea vel ollu bargu, boađánge ruovttus dál, lean čohkkán ja čállán. Mo bargobihttá lei du mielas?
Mu mielas dat lei váttis, ollu maid in máhttán. Lihkus mu oabbá lea veahkehan mu. Mo lei du mielas?
Lei ollu bargu mu mielas, lean bargan máŋga beaivvi dainna. In leat vel geargan.
Lea go ain garra biegga?
Juo, gaskkohagaid lea, muhto dál lea beaivvádat. Árvvus ge golke.
Go mun bohten, de lei sihke biegga ja njalkkas.
Dieđát go guđe beaivvi mis lea deaivvadeapmi boahtte vahkus?
In dieđe. Gal dan dieđu gávdná Fronteris. Vieččatgo gáfe dál?
Juo, vieččan.
Váldde munnjege gáfegohpu!
Juo, dieđusge! Siđat go mielkki gáffii?
In, muhto jus lea váffel das, de váldde váffelage!
Siđat go láibevajahasa dahje eará? Dás lea feara mii dál.
Na, gal mun dáiddán váldit ovtta vajahasa vel.
Amma lea das láibevajahas mas lea vuoivvasmeastu?
Juo, de lea. Ieš gal válddán saláhta, orru nu njálggat.
Dá lea du biebmu!
Giitu! Ollugo máksá?
Mávsse maŋŋil. Dál moai boradetne.
Vuoi man buorre varas láibi lea. Ja gáffe lea buorre.
Makkár lea dálki odne? Makkár dálki lei ikte?
| beaivvadat |
solskinn | Beaivváš báitá. | Sola skinner. |
| arvi |
regn | Odne arvá. | I dag regner det |
| šlahtti |
sludd | Odne šlahttá. | I dag sludder det. |
| muohtti |
snøvær | Odne muohttá. | I dag snør det. |
| čuorbmasat |
hagl | Dál čuorpmasta. | Nå hagler det. |
| biegga |
vind | Dál bieggá garrasit. | Nå blåser det voldsomt. |
| goalki | vindstille | fiertu | oppholdsvær |
| obbadálki | helt overskyet | balvái | skyet |
| bajándálki | tordenvær | álddagas | lyn |
| galmmas | kaldt | buolaš |
frost |
| bivval | mildt | čoaskkis | kjølig |
| liekkas | varmt | báhkas | veldig varmt |
| mánoheahpi | måneskinn | guovssahasat | nordlys |
Mu mielas…
Med mu mielas forteller man hvordan man oppfatter noe. Direkte oversatt kan man si at mu mielas betyr ”i mitt sinn”.
- Mu mielas lea buorre go muohttá. Jeg syns det er bra at det snør.
- Eatni mielas lea menddo liekkas dáppe. Mor synes det er for varmt her.
- Mo lea du mielas? Hvordan syns du det er?
- Muital eará studeanttaid omd. dálkki, borramuša, TV-prográmma, filmma, girjji birra. Geavat Mu mielas …
- Jeara eará studeanttain. Geavat Mo du mielas …?
Man kan også bruke miella på andre måter:
- Dál mus lea miella mannat gávpogii. (Nå har jeg lyst til å dra til byen.)
- Leago dus miella vuolgit? (Har du lyst til å dra?)
- Mun lean buori mielas odne. (Jeg er i godt humør i dag.)
- Oahpaheaddji lea heajos mielas odne. (Læreren er i dårlig humør i dag.)
Ráhkat gáffádatságastallama nuppiin studeanttain ovttas.
Synnøve Persen lea čállán divtta man namma lea Násti. Deaddil vuos dán ja de divtta liŋkka: Násti. Loga ja guldal.