Gákti fas geavahusas

Máŋgga mearrasámi guovllus lea sámegákti leamaš guhká jávkosis. Ivgu-guovllus olbmot heite gávtti geavaheames juo 1800-logu loahpageahčen, ja čuohte jagi maŋŋel olbmot eai šat muitán mo gákti lei leamaš, eai buohkat jáhkkánge ahte olbmot ledje geavahan sámegávtti dien guovllus.

Erenoamážit maŋŋel go Sámediggi ásahuvvui, de
ollugat gáivuotnalaččain háliidedje coggat gávtti. Muhto sii háliidedje vuosttažettiin iežaset guovllu gávtti coggat, eaige coggat nuppi guovllu gávtti.

Gáivuona sámiid searvi čoaggigođii dieđuid gávtti birra. Museain ledje gápmagat, vuoddagat ja nissongahpir, muhto ii oktage gákti gávdnon. Muhto ledje veaháš dieđut gávtti birra dološ árbejuohkingirjjiin. Eanet detáljat ledje giehtačállosiin mat ledje čállojuvvon 1800-logu loahpas.

Gáivuona Sámiid searvi almmuhii dieđuid gihpan jagi 1995, ja de olbmot besse álgit goarrut Ivgu-gávtti. Duodjesearvi doalai gurssaid ja daidda lei stuora beroštupmi searvat. Máŋga nissona álge goarrut gávtti alcceseaset ja mánáidasaset, ja moattis válde maiddái vuostá diŋgojumiid. Ii ádjánan guhká ovdal go gákti lei dábálaš sihke headja- ja konfirmašuvdnabivttasin. 

Gálduin muitaluvvui ahte olbmot dolin geavahedje gávtti máŋgga ivnnis. Gáktái olbmot geavahedje raddeleahpi, muhto 1850 maŋŋel, nissonat geavahišgohte silkeliinni. Nissongahpir lei devdojuvvon ulluin dahje suinniin, ja hearvabáddi lei gahpira birra. Dievdogahpir lei sullii seammalágan go dán áiggáš Gárasavvona dievdogahpir, muhto gahpiris ii lean stuora láigediehppi. Boagán lei čiŋahuvvon riebangolliin.

 

Álggus olbmot háliidedje goarrut Ivgu-gávtti seammaláganin go lei leamaš dolin, muhto áiggi mielde lea gákti heivehuvvon ođđa áigái. Gákti ii leat nu gallji go lei dolin, ja dán áigge dat gorrojuvvo sihke láđđis, bumbolliinnis ja silkkis. Máŋggas cogget gávtti vuosttaš geardde Riddu Riđđu festiválas, ja lávddi alde rockerat geavahit návleboahkána gáktái. Nu lea gákti fas šaddan ealli bivttasin.

Govven: Sauli Guttorm

  

1. Leago dus gákti? Muital gávtti birra. Gii lea dan gorron?
2. Oza teavsttas vearbbaid mat leat passiiva hámis.
3. Ráhkat dáid cealkagiid passiivan (fuobmá ahte it galgga muitalit gii lea dahkki):

• Olbmot geavahedje gávtti dolin.  
• Searvi čokkii dieđuid gávtti birra.
• Searvi almmuhii gihppaga jagi 1995.
• Duodjesearvi doalai gáktegoarrungurssa seammá jagi.
• Son lea gorron gávtti boares málle mielde.
• Sii gorrot gávttiid sihke ullus ja bumbolis.