Son bajidii oaivvis
Čuovvovaš cealkagat leat vižžojuvvon Iešnjárgga šiljut-girjjis, maid Hans A. Guttorm lea čállán. Oza juohke cealkaga subjeavtta ja objeavtta.
- Káre maid muhtumin njulgestii sealggis.
- Káre bajidii oaivvis.
- Káre leai juo vajáldahttán áibbas barggus.
- Dohppii rissiidis eatnamis ja juogestii Ándiige seamma mađe.
- Ánde gesii suohpanis valahis …
- Daikke leai Ánde ieš diehtán doalahit gahpiris oaivvis.
Cealkagiid objeavttat leat substantiivvat oamastangehčosiin. Omd. sealggis – mii lea subjeavtta (Káre) sealgi. Dákkár geavahus lea oamastangehčosiid dábáleamos geavahus – eaiggát lea seammá cealkaga subjeakta.
Oamastangehčosa sáhttá lasihit máŋggalágan substantiivvaide, muhto dávjjimusat substantiivii masa eaiggádis lea lagašvuohta, nugo fuolkái, ustibii, rumašlahttui, biktasii, reidui, ja áinnas diekkárii maid son ieš lea duddjon. Máŋgii sáhttá heivet geavahit oamastangehčosa iežas-sáni sajis. (Maiddái ‘iežas’ sojahuvvo oamastangehčosiin.)
Vuolábealde leat 3. persovnnaid oamastangehčosat mat lasihuvvojit akkusatiivahápmái (sihko vuos bárahisstávvalsubstantiivvaid akkusatiiva -a). Jus lea bárahisstávval substantiiva máŋggaidlogus, de lea kásusgeažus -iiddi-.
- eaiggát lea ovttaidlogus: -s (barggu-s, beatnag-is, bargguid-is, beatnagiiddi-s).
- Konsonántta maŋŋel galggat lasihit goallosvokála -i- (Fuobmá ahte ovttaidlogus lea hápmi seammalágan go lokatiivahápmi.)
- eaiggát lea guvttiidlogus: -ska, -easkka (barggu-ska, beatnag-easkka, bargguid-easkka, beatnagiiddi-ska)
- -easkka lasihuvvo konsonántta maŋŋel
- eaiggát lea máŋggaidlogus: -set, -easet (barggu-set, beatnag-easet, bargguid-easet, beatnagiiddi-ska)
- -easet lasihuvvo konsonántta maŋŋel
Lasit oamastangehčosa seammá minstara mielde vuolábeale cealkagiidda:
- Ánde lea doadján juolggi.
- Oahpaheaddji bajidii jiena.
- Bárdni bijai gaigŋiriid beavddi ala.
- Nisu duvdila goapmiriin gáibbi ja hállá jitnosit.
- Nieida rámškkuhii čalmmiid sutnje.
- Mađe eambbo olmmoš oahppá, dađe eambbo son ráhkista iežas eatnigiela.
- Son stellegođii fárdda.
- Nieida válddii stuora liinni mielde.
- Ábo válddii gahpira ja vulggii olggos váccašit.
- Soai válddiiga máná mielde.
- Giehka lea dat loddi, mii ii astta dikšut iežas moniid
- Mággá bijai dujiid eret, ja váccii uvnna lusa.