7.1: Ollu go diibmu lea?
Ollu go diibmu lea? Man ollu diibmu lea? 
- Diibmu lea golbma.
- Diibmu lea beal vihtta.
- Diibmu lea kvárta váile čieža.
- Diibmu lea vihtta badjel ovcci.
- Diibmu lea logi váile okta.
- Diibmu lea vihtta badjel beal logi.
beal – halv, badjel – over, kvárta – kvart, váile – på
Goas don boađát?
- Mun boađán diibmu vihtta. ~ Mun boađán diibmu viđas.
- Mun boađán diibmu beal vihtta. ~ Mun boađán diibmu beal viđas.
- Mun boađán beal vihtta. ~ Mun boađán beal viđas.
- Mun boađán viđa áigge. (genitiv: i 5 tida)
Når man forteller om når noe skjer, skal tallordet være i nominativ eller lokativ. Tallord i genitiv + “áiggi” forteller at klokkeslettet ikke er nøyaktig.
Mu beaivi
Mun lihkan dii. 7, gárvodan ja boran iđitbiepmu. Álggán bargui dii. 8. Dii. 11.30 mus lea borranboddu. Dalle jugan gáfe ja boran niestti. Mun gearggan barggus dii. 15.30. Boađán dábálaččat ruoktot dii. 15.50.
Dii. 16.30 boran gaskabeivviid ja gearggan justa ovdalgo Sámi ođđasat álget dii. 17. Jugan gáfe go geahčan TV. Mánnodagaid geahčan vel Sámi mánáid-TV ovttas mánáiguin. Dii. 19 geahčan TV-ođđasiid.
Muhtumin mun geahčan filmma dii. 20.55. Jus lean váiban, de manan nohkkat dii. 22.30. Jus in leat váiban, de manan nohkkat easkka gaskaija.
Muital makkár du beaivi lea.
Hárjehala diibmomeriid Numrain.
Jándor – døgnet:
iđit – iđida morgen iđđes, iđđedis om morgenen
beaivi – beaivvi dag beaivet om dagen
maŋŋelgaskabeaivi ettermiddag maŋŋelgaskabeaivvi om ettermiddagen
eahket – eahkeda kveld eahkes, eahkedis om kvelden
idja – ija natt ihkku om natta
veaigi – veaiggi skumring veaigin i skumringen
Hárjehala sojahit vearbbaid ja geavahit áigedajaldagaid: boahtit – jietnafiila Cealkagiid gaskkas lea boddu, nu ahte sáhtát daid jievžat. Don gávnnat teavstta dás.