8.1: Sáhtát go boahtit? Telefovnnas Telefovnnas – jietnafiilan – Hei, dá lea Lásse. – Hei! Maid don barggat? – In maidege justa dál. Áiggun mannat kinoi eahkes. – Mun dárbbašan veahki sámegielain. Don máhtát grammatihka. Sáhtát go boahtit deike dál?… Read more8.1: Sáhtát go boahtit? GG
Category: Gáivuona oahpaheaddji
8.3: Mearrasápmelažžii Sánit ja šuokŋa: Mari Boine 1981 Go eadni dadjá dutnje: “Ii han sápmelaš maidige máhte. Maid áiggut don dainna sámevuođain?” De ale don imaš, son lea guhká juo eallán. Muitte don geat su leat oahpahan, muitte don maid… Read more8.3: Mearrasápmelažžii GG
9.1: Boradeapmi Gáffádagas Gáffádagas jietnafiilan. Buorre beaivi! Humat go sámegiela? Binnáš. Maid don siđat? Mun siđan gáfe. Siđatgo borrat maidege? Leat go gáhkut? De leat. Makkár gáhkut dis leat? Mis leat šuhkoládagáhkku ja lákcagáhkku. Mun válddán lákcagáhku…. Read more9.1: Boradeapmi GG
Biepmut Borranbeavddis nominativ – akkusativ láibi – láibbi brød láibevajáhas -vajáhasa brødskive garraláibi -láibbi knekkebrød vuostá – vuosttá ost monni / manni – moni / mani egg vuoivvasmeastu -measttu leverpostei muorjemeastu -measttu syltetøy buvru / suohkad – buvrrut /suohkada grøt… Read moreBiepmut GG
Dollagáttis nominativ – akkusativ árran – árrana ildsted dolla – dola bål, ild geađgi – geađggi stein suovva – suova røyk muorra – muora ved, tre gáfegievdni – gáfegievnni kaffekjele ákšu – ákšu øks gáfeseahkka – gáfeseahka kaffepose vuoššanmuorra… Read moreDollagáttis GG
9.3: Makkár dálki lea odne? Universitehta gáffádagas Universitehta gáffádagas jietnafiilan. Dá lea universitehta gáffádat. Dás mii sáhttit oastit gáfe, deaja, bruvssa dahje eará juhkosiid. Vuovdimassii leat maid váffelat, gáhkut ja njuvdojuvvon láibevajahasat, máisagolmmačiegagat ja pita-láibbit. Ja dáppe oažžu nai… Read more9.3: Makkár dálki lea odne? GG
10.1: Man dávjá basat lihtiid? Makkár viessobarggut dus leat ruovttus? Man dávjá don basat lihtiid? málestat? noavkkuhat? bassalattat biktasiid? liktet biktasiid? sihkut gavjjaid? čorget gievkkana? basat basadanlanja? basat láhttiid? vieččat muoraid? Vejolaš vástádusat: juohke beaivvi (vahku, mánu, jagi)… Read more10.1: Man dávjá basat lihtiid? GG
11.4: Meahcieallit Min mehciin leat eallit nugo albbas, rieban, geatki, gumpe, guovža, njoammil, roahttu, goddesáhpán ja oarri. Dás leat dieđut dáid elliid birra. Makkár eallis lea sáhka? A lea badjeolbmuid stuorámus vašálaš. Dan orrunsajit leat duoddarat, stuorra viiddes vuovddit ja eatnamat…. Read more11.4: Meahcieallit GG
11.2: Mu oambealle lea hirbmat viššal Mu oambealle lea hirbmat viššal, muhto su viellja, mu vilbealle, lea fas láiki. Go áigu muitalit olbmuid birra, de dárbbaša adjektiivvaid. Muital fulkkiid birra – buot ii dárbbaš leat duohta 😉 predikativform – attributtform… Read more11.2: Mu oambealle lea hirbmat viššal GG
10.3: Gávpogis Gávpogis – jietnafiilan. Dát teaksta lea Romssa birra. Romsa lea Davvi-Norgga stuorimus ja Norgga ovccát stuorimus gávpot. Gávpoga guovddáš lea sullos. Guovddáža bajábealde lea Báhpajávri. Jávrri guora manná čuovgaláhttu, ja das lahkosis leat sihke sámi mánáidgárdi ja skuvla mas… Read more10.3: Gávpogis GG