Author: Siri-Janne Koht

Eallit entall – flertall ráidoheargi – -hearggit raiderein guobir – guohpárat klov lottegazza – -gaccat fugleklo čuogus – čohkosat hundemat bađuš – bahtošat stjert boazobeana – -beatnagat reinhund bohccočoarvi – čoarvvit reinhorn dolgi – dolggit fuglefjær elefánta – elefánttat elefant… Read moreEallit – sátnelistu GG

Viesus entall – flertall orrunsadji   -sajit bolig ásodat – ásodagat leilighet láigolatnja  -lanjat hybel viessu – viesut hus ráidoviessu    -viesut rekkehus geardeviessu    -viesut blokk latnja – lanjat rom stohpu – stobut / orrunlatnja   -lanjat stue gievkkan – gievkkanat kjøkken feaskkir… Read moreViessosánit GG

5.1: Siđat go gáfe? Dá lea gáffe. Siđat go gáfe? Mus lea hui buorre girji. Mun áiggun lohkat girjji odne. gáffe og girji i nominativ, gáfe og girjji er i akkusativ fordi det er objekt i setninga. På norsk skiller… Read more5.1: Siđat go gáfe? GG

4.1: Gosa manat dál? Gosa manat dál? Mun manan Romsii. Masa don bijat girjji? Bijan girjji lávkii. Geasa attát ruđa? Attán ruđa mu oabbái. Goabbái muitalat? Muitalan eadnái. Máhtte manná boasttas rámbuvrii. Mun attán skeaŋkka eadnái. Illativ er kasus som… Read more4.1: Gosa manat dál? GG

3.1: Gos don orut? Gos don orut? Mun orun Romssas. Gos don boađát? Mun boađán Romssas dál. Máhtte lea boasttas. Máhtte er på posten. Máhtte boahtá boasttas. Máhtte kommer fra posten. Mun orun Romssas. Jeg bor i Tromsø. Mun lean… Read more3.1: Gos don orut? GG

2.2: Rumaš/gorut rumašlahttu – rumašlahtut (kroppsdel) oaivi – oaivvit njunni – njunit vuokta – vuovttat čalbmi – čalmmit beallji – bealjit njálbmi – njálmmit oalgi – oalggit čižži – čiččit čoavji – čoavjjit giehta – gieđat suorbma – suorpmat bahta… Read more2.2: Rumaš GG

2.1: Biktasat ja ivnnit Makkár biktasat dus leat? Mus leat vilges t-báidi, alit buvssat ja ruškes skuovat. makkár – hva slags    báidi – genser,    buvssat – bukse,    skuovat – sko vilges – hvit, alit – blå, rukses – rød,… Read more2.1: Biktasat ja ivnnit GG

6.1: Mun human bártniin Mainna don vuolggát? Mun vuolggán biillain. Maiguin dii vuolgibehtet? Mii vuolgit biillaiguin. Geainna don sártnut? Mun sártnun bártniin. Geaiguin don sártnut? Mun sártnun bártniiguin. Komitativ erstatter ofte ordet ’med’. Spørreordene er mainna, maiguin, geainna, geaiguin, og da… Read more6.1: Mun human bártniin GG

6.2: Mun barggan oahpaheaddjin Hei. Mu namma lea Tina. Mun barggan universitehtas oahpaheaddjin. Mu buorre ustit Biret maid bargá dáppe. Son bargá kánturbargin. Mun barggan oahpaheaddjin.    Jeg arbeider som lærer. Son atná iežas dáččan.    Han anser seg som nordmann. Mánnán… Read more6.2: Mun barggan oahpaheaddjin GG