Author: Siri-Janne Koht

5.3: Bártni namma Genitiv Genitiv betegner eie- eller tilhørighetsforhold og substantivene har samme form som akkusativ. På norsk ender genitiven på –s når det er substantiv: guttens. Pronomen har også genitivformer, f.eks. mu (min), su (hans/hennes). På nordsamisk er akkusativ-… Read more5.3: Bártni namma GG

5.2: Girjjat vierca   Girjjat vierca – teakstan – lávllan   Lei áhkus dolin girjjat vierca   Dillon dállon girjjat vierca. Oktii ba vierccas lei meahccái miella Dillon dállon meahccái miella. Doppe dan gávnnai ránes gumpe. Dillon dállon ránes gumpe…. Read more5.2: Girjjat vierca GG

7.3: Vahkku Vahkkobeaivvit Mii geavahit genetiivva muitalit guđe beaivve juoga dáhpáhuvvá. mánnodat / vuossárga – mánnodaga / vuossárgga mandag – på mandag disttat / maŋŋebárga – disttaga / maŋŋebárgga tirsdag – på tirsdag gaskavahkku – gaskavahku onsdag – på onsdag… Read more7.3: Vahkku GG

8.4: Maid don leat bargame dál? Maid don leat bargame dál? Mun lean lohkame. Lea go dolla ain buollime? (Brenner bålet fortsatt?) Eallu dáidá duon dievás guohtume. (Trolig er flokken på den haugen og beiter.) Ánte lei jur vuoddjáme go… Read more8.4: Maid don leat bargame dál? GG

9.2: Gávppašeapmi Elle ja Sárá leaba manname gávppašit eatni ovddas. Sudnos lea gávppašanlihppu mielde. Soai mannaba Spar nammasaš gávpái das ruovttu lahkosis. – Oza mat dál dien lihpu vai besse oaidnit mii dasa lea čállojuvvon! – Dá lea. Siđat go… Read more9.2: Gávppašeapmi GG

 9.4: Mearragáttis Mearragáttis – jietnafiilla   Odne lea sotnabeaivi ja mii buohkat háliidit vuolgit mearragáddái dolastallat. Lea čáppa dálki – áibbas goalki ja beaivváš báitá. Beaivvádagas lea oalle liekkas. Mun álggán ráhkkanit. Go mu isit ja mu guokte bártni gárvodit,… Read more9.4: Mearragáttis GG

10.4: Mana olgeš guvlui Biret Ánne fitná Máreha guossis Márehis lea ásodat gávpogis, jur guovddáža bajábealde. Son vuordá Biret Ánne guossái ja lea gáhkken ja gáfe vuoššan. Telefovdna čuodjá ja Máret vástida: – Hei, dá lea Máret. – Na hei,… Read more10.4: Mana olgeš guvlui GG

11.1: Sohkagoddi Bearrašis (veagas) leat dávjá eadni, áhčči, viellja ja oabbá, muhto sáhttet maid leat eadnebealli, áhččebealli, oabbábealli ja vielljabealli. Sihke eatni váhnemat ja áhči váhnemat leat mu áhkut ja ádját. Sin váhnemat leat fas mu máttarváhnemat. Muhto mus leat… Read more11.1: Sohkagoddi GG

12.2: Sámi álbmotbeaivi Guovvamánu 6. b. – Sámi álbmotbeaivi Dii. 11:00-17:00 Sámi márkanat gávpogis Dii. 12:50-14.00 Heargegilvovuodjimat Su. dii. 14:30 Vuoittuid geigen Dii. 15:00-19:00 Ráđđeviesu gáffádagas: Biđus, gáffe, gáhkut Dii. 16:00-17:30 Almmolaš ávvudeapmi: Sátnejođiheaddji sárdni, Sámisoga lávlla, musihkka, bivttasčájehallan Loga… Read more12.2: Sámi álbmotbeaivi GG

12.1: Beassážat    Beassážat – jietnafiilan.   Dál leat beassážat. Olbmot leat čoagganan Kárášjoga márkanii, go márkanis leat beassášdoalut. Beassážiid leat dábálaččat heargevuodjingilvvut, sihke Kárášjogas ja Guovdageainnus. Ollu turisttat leat boahtán Kárášjohkii, ja sisge soapmásat servet vuodjit gilvvu herggiiguin. Beassážat leat… Read more12.1: Beassážat GG