Son lei ruovttustis

Eanet oamastangehčosiid birra. Čuovvovaš cealkagat leat vižžojuvvon Kirsti Paltto girjjis “Ája” ja dain leat oamastangehčosat laktásan lokatiivahámiide:

  • Áhkkorohkki lei ožžon dan árbin ádjástis.
  • Son lei moadde jagi dassái beassan skuvllas ja lei jo máŋga jagi vázzan miehtá gili gieđat lupmas, čáhppes ullogahpir oaivvis ja suhttan geahčastat čálmmiinis.
  • Leigo eatnistat frijabeaivi lávvardaga? 
  • Dan son lei oahppan mánnávuođa ruovttustis.
  • Itgon de gale šat bisson ruovttustat!
  • Ii oktage sin galgan oaguhit eret ruovttuineaset.
  • Dieid ságaid gullen Máret-siesástan.
  • Mana, mana jo! gohčui Lásse jurdagiinnis.

Oza bajábeale cealkagiin substantiivvaid main lea oamastangeažus, ja muital gii lea eaiggát.

Oamastangeažus laktása lokatiiva gehčosiidda.

  • Lokatiiva ovttaidlogu geažus lea -st- (bárrastávval substantiivvain) ja -istti- (bárahisstávval substantiivvain).
    • Vokála rievdá i-á 1. ja 2. persovnnain nu ahte šaddá -isttá-.
  • Lokatiiva máŋggaidlogus gehčosat leat -in- (bárrastávval substantiivvain) ja -iinni- (bárahisstávval substantiivvain).
    • Vokála rievdá i-á 1. ja 2. persovnnain nu ahte šaddá -iinná-. 

Lasit oamastangehčosa lokatiiva hámiide vuolábeale cealkagiin, ja geavat dákkár hámiid dan sajis go ‘iežas/iežan’ ovddalbeale substantiivva.

  1. Árrat nuppi iđit leai bárdni juo jávkan iežas sajis.
  2. Sámmol lei vealláme seaŋggas.
  3. Son basai bivastagaid muođuin.
  4. Liinni son vel dohppii eret oaivvis.
  5. Mun jerren iežan olbmás.
  6. Dieid ságaid gullen siesás.
  7. Heaika čohkkái iežas sajis gitta eahkedii.

Njálmmálaš bárrabargu. Nubbi jearrá, nubbi vástida:

  1. Fuolkenamahusat: “Geas don dan ožžot?” “Mun ožžon dan eatnistan.” jnv.
  2. Eará substantiivvat: “Gos don gávdnet čoavdaga?” “Mun gávdnen dan lummastan.”

Sáhtát lohkat eanet oamastangehčosiid birra grammatihkas.

Boahtte siidui ->