Njálmmálaš bargobihtát

Njálmmálaš bargobihtát

Bargovuogit

Máŋgga bargovuogi vuođđu lea diehtoroggi – nubbi oahppi diehtá juoidá maid nubbi dárbbaša diehtit – ja dat doaibmá bargobihtáid motivašuvdnan ja dahká maid suohtasin bargat. Dan dihte ii berreše diktit ohppiid ovdalgihtii oaidnit dakkár bargobihtáid.

  • Journalistabargu: Oahppit leat journalisttat. Juohke journalisttas leat eanemusat moadde jearaldaga, ja buohkain leat earálágan jearaldagat. Juohke journalista jearrá iežas jearaldagaid buohkain. Dasto oahppit ráhkkanit su 10 minuhta, ja de addet unna njálmmálaš raportta iežaset fáttás. Áibbas álgodásis oahppit sáhttet geavahit namaid go muitalit “Ánnes ja Ovllás ja Turis lea biila”, muhto fargga sii hárjehallet geavahit lohkosátnegihpuid, nugo “golmma oahppis lea biila”. Alit dásis sáhttá ávžžuhit geavahit čoahkkeloguid, nugo “golbmasis lea biila”.
  • Koartaspealut, breahttaspealut: Čálit spealu báhpárii, laminere ja čuohpa koartan.
  • Oza erohusaid: Bárrabargu. Ohppiin leat govat mat leat measta seammaláganat. Ii oaččo čájehit gova nubbái, muhto galgaba njálmmálaččat gávdnat erohusaid. Dasto oahpaheaddji jearrá plenumas makkár erohusat buot bárat leat gávdnan, ja veahkeha bidjat rivttes sániid dasa, jus dárbu.
  • Rollaságastallan: Bárrabargu. Oahppit ožžot dábálaččat goabbatlágan dieđuid, eaige oaččo čájehit nubbái. Sudnos leat goabbatlágan rollat friddja ságastallamis, omd nubbi lea kunddar, nubbi lea vuovdi. Báhpárat leat merkejuvvon A- ja B-oahppái.
  • Giellastoagus

Materiálat leat doc-dokumeanttain, ja oahpaheaddji sáhttá heivehit daid

  • Bárraspeallu – Koartaspeallu, su. 50 substantiivva. Ráhkat guokte seahta vai leat bárat. Vállje dain heivvolaš koarttaid ja juoge daid. Speallit geahččalit gávdnat báraid: “Lea go dus … munnje?”  Heivešii álgit dainna juo 1.4 maŋŋil.
  • Biktasat – Koartaspeallu. Fáttát: biktasat, ivnnit. Juohke oahppi oažžu máná, ja oahppi galgá čoaggit biktasiid máná ivnnis. “Lea go dus rukses …. munnje?”. Sáhttá maid varieret ja jearrat: “Geas lea …. munnje?” Heivešii 2.1 maŋŋil.
  • Sámi biktasat – Koartaspeallu. Fáttát: árbevirolaš sámi biktasat, ivnnit.  Juohke oahppi oažžu nieidda, ja oahppi galgá čoaggit biktasiid nieidda ivnnis. “Lea go dus rukses …. munnje?” Sáhttá maid varieret ja jearrat: “Geas lea …. munnje?”
  • Olbmot – Oahppi muitala nubbái olbmuid birra: biktasiid, ivnniid, maid olbmot barget govas. Heivešii 2.1 maŋŋil.
  • Bivttasgávppis – Oza erohusaid. Studeanttat barget bárralaga, nubbi oažžu A, nubbi fas B. Eaba oaččo čájehit dieđuid nubbái.  Heivešii 2.1 maŋŋil.
  • Lanjas – Oza erohusaid. Studeanttat barget bárralaga, nubbi oažžu A, nubbi fas B. Eaba oaččo čájehit dieđuid nubbái.  Fáttát: stohpogálvvut, pre-/postposišuvnnat. Heivešii 3.3 maŋŋil.
  • Persovdnadieđuid háhkan – Journalistabargu. Fáddá: iežas birra muitalit. Soaitá heivet 3.3 maŋŋil.
  • Stohpogálvvut – Koartaspeallu. Fáttát: stohpogálvvut, ivnnit.  Juohke oahppi oažžu lanja, ja son galgá čoaggit stohpogálvvuid lanja ivnnis. “Lea go dus rukses …. munnje?” Sáhttá maid varieret ja jearrat: “Geas lea ….  munnje?” Heive 3.3 maŋŋil.
  • Vuordemeahttun ođas – Rollaspeallu masa oahppit ráhkkanit ovddalgihtii: Golbma ustiba deaivvadit gáffádagas, ja ságastallet dábálaš áššiid. Dalle okta dain muitala vuordemeahttun ođđasa… Soaitá heivet 4.4 maŋŋil
  • Gáffádagas – Rollaságastallan mas oahppit hárjehallat geavahit nominatiivva vs. akkusatiivva. Fáddá: borramušat. Heivešii 5.2 maŋŋil.
  • Studeanttaid eallindilli – Journalistabargu. Fáttát:  iežas birra muitalit. Soaitá heivet 6.3 maŋŋil.
  • Bovdet mielde kinoi – Rollaságastallan. Studeanttat barget bárralaga, nubbi oažžu A, nubbi fas B. Eaba oaččo čájehit dieđuid nubbái.  Fáttát: diibmu, filbma. Heivešii 7.1 maŋŋil.
  • Astoáigedoaimmat – Journalistabargu. Fáddá: Vearbbas ráhkadit substantiivva. Heivešii 7.4 maŋŋil.
  • Boares dovddut – Rollaspeallu masa oahppit ráhkkanit ovddalgihtii: Guovttis deaivvadeaba soaittáhagas gávpogis. Soai leigga oktii bárra… Soaitá heivet 8.2 maŋŋil.
  • Gii mun lean? – Giellastoagus. Sáhttá heivet 8.4 maŋŋil.
  • “Biebmu” Catering – Rollaságastallan. Fáttát: borramušat, ruđat. Studeanttat barget bárralaga, nubbi oažžu A, nubbi fas B. Eaba oaččo čájehit dieđuid nubbái.  Heivešii 9.1 maŋŋil.
  • Váttis kunddar gáffádagas. – Rollaspeallu masa oahppit ráhkkanit ovddalgihtii. Heivešii 9.1 maŋŋil.
  • Go vuolggán meahccái – Giellastoagus. Fáddá: meahccebiergasat. Heivešii 9.4 maŋŋil.
  • Statistisk sentralbyrå: viessobarggut – Rollaságastallan. Fáddá: viessobargu. Heivešii 10.1 maŋŋil.
  • Viessoalmmuhusat – Joavkobargu. Fáttát: eallindilit, gávpot. Soaitá heivet 10.3 maŋŋil.
  • Govvaalbum – Rollaságastallan. Oahppi govahallá ahte lea su priváhta govvaalbum ja muitala nubbái iežas fulkkiid birra. Fáddá: fuolkenamahusat. Heivešii 11.1 maŋŋil.
  • Eanemus – Journalistabargu. Fáddá: adjektiivvaid kompareren. Heivešii 11.4 maŋŋil.
  • Virgealmmuhusat – Rollaságastallan. Studeanttat barget bárralaga, nubbi oažžu A, nubbi fas B. Eaba oaččo čájehit dieđuid nubbái.  Fáttát: barggut, iežas birra muitalit. Soaitá heivet 11.4 maŋŋil.
  • Eallit – Koartaspeallu. Ráhkat guokte seahta vai leat bárat. Juoge buot koarttaid. Speallit geahččalit gávdnat báraid: “Lea go dus … munnje?” Heivešii 11.4 maŋŋil.
  • Doaibmaspeallu – Breahttaspeallu oktan bagadusain.
  • Johtui – Koartaspeallu. 10 fáttá main juohke oahppi vállje ovtta. Juoge koarttaid ohppiide, ja de oahppit vurrolaga jerret earáin koarttaid maid dárbbašit. “Lea go dus …. munnje?”
  • Rumašjearaldagat – Journalistabargu. Fáddá: rumašlahtut. Heivešii joatkkaohppiide.